IMF nõuab Kreeka programmis realismi

Ehk selle, et 24%se tööpuuduse ja kuue aastaga kolmandiku oma SKPst kaotanud riik, mille võlakoorem on 185% SKPst, suudab aastaid hoida oma riigieelarve 3,5%ses ülejäägis, kui mitte arvestada võla teenindamisega seotud kulusid (nn primaarne ülejääk – toim).

Kui see oleks võimalik, võiks Kreeka võla lugeda jätkusuutlikuks, mis võimaldaks omakorda IMFil Kreeka kolmanda abiprogrammiga liituda. Sest IMF saab laenu anda ainult maksejõulisele riigile.

„Lühikeses perspektiivis võib 3,5% olla heroiliste jõupingutustega saavutatav,“ ütles Lagarde pressikonverentsil Washingtonis enne IMFi ja Maailmapanga kevadkoosoleku algust. „Kuid ma olen skeptiline. Eesmärk on ebareaalselt kõrge – hoida sellist ülejääki aastaid. Seda lihtsalt ei juhtu,“ jätkas ta.

Lagarde kordas IMFi nõudmist, et Kreeka abiprogramm peab olema realistlik ja jätkusuutlik. Vastasel juhul fond Kreeka kolmandas, 86 miljardi euro suuruses abiprogrammis, mis lepiti kokku läinud aasta suvel, kaasa ei löö. Meenutuseks – Kreeka oli toona seisus, kus näiteks Saksamaa ei välistanud enam, et esimene riik kukub rahaliidust välja.

Ebamaised hüpoteesid

IMF leiab, et primaarse ülejäägi siht tuleb seada madalamale – parimal juhul 1,5% tasemele, mis ei vabasta Kreekat reformimise nõudest. Ülejäänu peab tulema Lagarde’i sõnul „võlaoperatsioonist“, mis võimaldaks Kreekat näha maksejõulise riigina.

„Me ei saa Kreeka majanduse tuleviku puhul lähtuda irreaalsetest ebamaistest hüpoteesidest,“ ütles Lagarde ja nentis, et võlakergendus ei pea tingimata aset leidma põhisumma vähendamise näol. Saab anda maksepuhkust, saab vähendada intressimäärasid. „Põhinõue on see, et numbrid peavad kokku andma,“ kordas Lagarde.

Eurogrupi juht ja Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem tõrjus Lagarde’i kriitikat vastuväitega, et Kreekale on juba omajagu vastu tuldud.

„Me oleme juba palju teinud, et laenud oleksid jätkusuutlikud – langetanud intressimäärasid, pikendanud tagasimakse tähtaegu,“ vahendas eurogrupi juhti agentuur Bloomberg. „Ma ei usu et lähemal 5-10 aastal võla teenindamine eriliselt suur teema oleks. Arvan, et kreeklased suudavad iga-aastased maksed tasuda.“

Kreeka võlgade teema ning Kreeka kolmanda abiprogrammi tingimuste täitmise esimese ülevaatuse lõpetamine on Washingtonis siiski arutusel, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici.

„Need kaks asja on seotud – mida rohkem reforme ja mida sügavamad need on, seda vähem on vaja võlakergendust,“ ütles volinik.

Sest näiteks Saksamaa parlament on seadnud IMFi osalemise Kreeka abistamise üheks tingimuseks – kardetakse, et Euroopa Komisjon on liiga varmas poliitilise surve all Kreekale järeleandmisi tegema. Kreeka peaminister Alexis Tsipras käiski sel nädalal taas Prantsusmaalt toetust nõutamas.

„(Kreeka) valitsus rakendab jälle oma tavalist taktikat, et viia kõnelused rohkem poliitilisele tasandile,“ kirjutasid kliendikirjas Ateenas asuva Pantelakis Securitiese analüütikud.

Wikileaks kallas õli tulle

Märtsis lekkis Wikileaksi kaudu avalikkuse ette, kuidas kaks IMFi ametnikku omavahel arutasid, et ilmselt peab Kreeka jälle enne kuristiku servale sattuma, et poliitikud vajalikud otsused ära teeks.

See ajas Kreeka ja IMFi suhted veelgi teravamaks – vestlusest loeti välja, et IMF tahab meelega kriisiolukorra esile kutsuda, et poliitikuid survestada. Lagarde tõrjus taolised väited kui rumaluse.

Kuid risk on olemas, et patiseis tekib ja just selle aja lähedal, mil britid hääletavad Euroopa Liidus jätkamise üle, Kreekal aga jõuavad kätte olulised võlateenindamise kohustused, milleks on vaja väljamakseid uuest abilaenust. Mõlemad on turgudele potentsiaalse turbulentsi allikad.

IMFi, Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja alalise päästefondi ESMi esindajad võtsid kõnelustel Kreekaga abiprogrammi tingimuste täitmise üle IMFi ja Maailmapanga kevadkoosoleku ajaks n-ö aja maha. Kreeka loodab aga veel enne uuel nädalal toimuvat eurogrupi rahandusministrite kohtumist need kõnelused lõpule viia. Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos teatas, et uuel nädalal esitatakse parlamendile nii pensioni- kui ka tulumaksureformi puudutavad eelnõud.

Samas ei saa välistada, et Tsipras püüab venitada neid kõnelusi kuni juulini, mil tuleb maksta suur summa Euroopa Keskpangale. „See oleks riskantne strateegia, mis meenutaks läinud aastal referendumi korraldamise otsusest tekkinud ootamatut olukorda,“ märkis agentuurile Bloomberg Teneo Intelligence’i analüütik Wolfango Piccoli.